Mis hävitab naiselikkuse

Ebakindlus ja sisemine ärevus on omamoodi meie ajastu katk, mis hävitab naiselikkuse ja sellega koos kõik naiste võimalused, mis justkui peaks meile olemas olema. 

Ma olen palju mõelnud, kui erinevad on enesekindlad naised ja püüdnud aegade jooksul leida seda ühisnimetajat. Kuid seda ühisomadust lihtsalt pole. Sest ennekõike on enesekindlad naised just unikaalselt erinevad.

Olen jälginud naisi erinevates maades, kultuurides ja paikades: töö- ja ärisituatsioonides, kodudes, sõbrannadega lobisemas, lennujaamades kiirustamas, perede keskel, armsamaga koos, lastega mängimas jne. Kõikjal eristuvad selgelt naised, kes on kindlad selles, mida nad teevad nendest naistest, kellest kiirgab kaugele ebakindlust. 

Selle ebakindluse oleme tihti võtnud kaasa lapsepõlvest, sest meie vanemad ei osanud teisiti.

Seejärel süvendas seda koolisüsteem, kus igal sammul pandi meile hindeid ja hinnanguid. Siis sõbrannad ja kallimad.

Ja varem või hiljem satume me ühiskonna surve alla, kus iga posti otsas olev reklaam teab täpselt, millised me olema peame ja vihjab vaikselt, et ega me ei ole piisavad niikuinii kui me ei osta järjekordset toodet. Sel moel kirjutades tunduvad need reklaamid ju nagu pisiasjad, eks. Muigame koos selle jutu üle siin….

Aga päriselt? Kuidas see meie elus tegelikult väljendub?

Me võtame vaikselt omaks, et me pole iial piisavad, et keegi teab paremini, et alati peame kellegi targema poole pöörduma, kedagi teist usaldama. Et ajakirja artikkel teab meie sisetundest paremini. Või oskab lahenduse meile leida mõni selgeltnägija? Sõbrannade juttu peab ju ikka uskuma rohkem kui ennast?

Sel moel salamahti hakkame ennast vähendama ja eitama omaenda sisemist tarkust, intuitsiooni ja olemust. Nii loome juurde sisemist ärevust ja ebakindlust. 

Muidugi me püüame sisimas peituvat ebakindlust ja ärevust varjata. Kuid just olulistes kohtades tuleb see hästi varjatud ärevus ja ebakindlus esile. Olukordades, mis on meile tõeliselt tähtsad. Tööintervjuul või esimesel kohtumisel unistuste mehega või lastevanemate koosolekul või suguvõsa kokkutulekul.

Meie seest õhkuv ebakindlus seab meie teele nähtamatud piirid, millest me üle ei saa.

Mis aga juhtub edasi siis kui naised on ka emadena ebakindlad ja see ebapiisav olemise ärevus meie sees vaid kasvab? Siis võtavad lapsed vaikselt sellest sisemisest ebakindlusest ühel või teisel moel kinni ja reageerivad omal viisil.

Sisemiselt enesekindlas naises aga on tõeline maagia. Ta tõmbab ligi oma salapäraga. Kõik tahavad olla temaga ja elu justkui iseenesest hakkab tooma kandikul erinevaid võimalusi kõigis eluvaldkondades. Ta võib olla esmapilgul märkamatu, ei pea esinema ega teistega võidu rääkima. Pole vaja olla kõige punasemas kleidis või kuidagi silmatorkava välimusega.

Küll aga saab ta alati, mida soovib, sest tal pole neid nähtamatuid piire ees. Ja ennekõike teab ta ka täpselt, mida soovib.

Kuidas seda enesekindlust siis saavutada?

Esimene samm on vaadata endale otsa ja täiesti ausalt sügavale enda sisse. Küsida endalt küsimusi. Kas see ebakindlus on üldse minu päris omadus? Või olen selle võtnud üle vanematelt, elukaaslastelt, sõpradelt? Mis mind tegelikult takistab olemast endas kindel? Mida ma tegelikult tahan ja kas olen olen teel selle poole? Kas olen täna siin ja paraegu valmis tegema otsuse: ma olen täiesti kindel naisena. Kindel selles, mida ma teen, miks, milline naine ma olen ja kuhu tahan minna. Ja seda kõigis oma eluvaldkondades?

Sinus on kõik olemas, et olla just see enesekindel ja tasakaalus naine.
Vaata järgmisi sündmusi naistele!