Kui palju me oleme elus vabandanud selle eest, mis on tegelikult täiesti loomulik?
Naistel on kollektiivne harjumus vabandada oma tunnete, keha, vajaduste, hääle ja tõe eest…
Vabandame, et oleme liiga tundlikud, liiga vaiksed, liiga suured, liiga väikesed, liiga naiselikud, liiga noored või vanad või lihtsalt liiga meie ise.
Vabandame kui meil läheb hästi, et mitte teiste tundeid riivata, kel nii hästi pole. Ja vabandame siis kui meil läheb halvasti, et teistel oleks kergem meie kõrval olla.
Ükskõik, mis vabandusega me parasjagu lagedale tuleme - energeetiliselt on see ohvri tasand, kus me ei loo oma elu ise vaid anname oma jõu ära. Ja kogu aeg läheb raskemaks.
Hiljuti jäi mulle Instagramis silma imelise 50+ supermodelli Paulina Porizkova postitus, kus ta jagas ausalt asju, mille eest ta enam ei vabanda.
See pani mind peatuma ja mõtlema sest ka mina olen elus olnud seal vabandamiste kohas ohvri tasandil.
Nii sündis minu oma nimekiri asjadest, mille pärast ma enam täna 50+ vanuses ei vabanda.
Ja arvan, et see on oluline kõigile naistele. Selleks ei pea ootama 50. sünnipäeva - et me EI VABANDAKS ENAM SELLE EEST; KES ME OLEME!
Aga sina?
Mille eest sina enam ei vabanda?
Kirjuta kommentaaridesse kasvõi üks asi!
Jagame neid asju üksteist inspireerides, sest me ei pea naistena end vähendama ega pidevalt sobituma.
Astume välja nendest lõputuna tunduvatest ohvri mängudest. Oleme oma väes ja õiged, just sellistena nagu oleme.









